Praktika kestel osalesin iganädalaselt mitmetel tsiviilkolleegiumi nõupidamistel ja viisin ennast eelnevalt iga kord arutamisele tulevate küsimuste ja materjalidega iseseisvalt kurssi. Igal nõupidamisel oli võimalus ka kaasa rääkida, seejuures võeti minu arvamust alati tõsiselt – nii mõnelgi korral kasvas sellest välja elavam arutelu. Lisaks kodukolleegiumi nõupidamistele haarasin kinni võimalusest heita pilk ka teiste kolleegiumide asjade arutamistele, mis avardas silmaringi veelgi.

Praktika suurim väärtus seisnes koostöös Riigikohtu inimestega. Sealsetes tippspetsialistides peitub silmnähtavalt siiras soov ja huvi oma tööga tegeleda. Nende teadmiste tase inspireeris mind tohutult. Ükski nõunik ega kohtunik ei pidanud paljuks teinekord koguni tunde erinevatel õiguslikel, aga ka muudel elulistel teemadel praktikantidega vestelda – seda isegi ühises lõunasöögilauas! 

Minu juhendajaks oli Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik Reelika Haljasmäe, kes mind igal sammul toetas ja usaldas. Olenemata sellest, et mõnel päeval olin oma küsimustega tema kabinetis tihe külaline, leidis ta alati minu jaoks aega! Tema professionaalne suhtumine oma töösse innustas mind igal sammul endast veelgi rohkem andma.