Mina olin praktikal Riigikohtu kriminaalkolleegiumis. Mul puudus praktika alguses tegelikult arusaam, kuidas Riigikohtu otsused, mida olen palju lugenud, tegelikkuses ikkagi kujunevad. Niisiis oligi minu üheks suurimaks sooviks praktikale kandideerides sellest protsessist paremini aru saada.

Praktika käigus anti mulle mitmeid huvitavaid ja seejuures päris ülesandeid, millest suurem osa seisnes põhjendatud arvamuste kirjutamises selle kohta, kas Riigikohtul tuleks konkreetne asi menetlusse võtta või mitte. Selle käigus sain koostöös oma lahke ja imetoreda juhendajaga treenida, kuidas enda arvamust struktureeritult koostada ning süsteemsemalt mõelda. Viimaks andsid arvamusele sisuka tagasiside ka kohtunikud ning nad tegid seda alati soojalt ja nõnda, et sellest oli midagi õppida. Kohtunikelt saadud tagasiside oli väga innustav. Seejuures tundsin, et aktsepteeritud on tegelikult ka arvamuste paljusus, seega praktikale tulles soovitan tudengitel julgelt enda arvamust avaldada ja seda igakülgselt põhjendada – nii saavad tekkida ülihuvitavad arutelud õigusmaailma tipptegijatega!

Erakordselt meeldejääv elamus oli kindlasti osalemine nõupidamistel, kus küsiti alati ka praktikantide arvamust ning see tekitas alati väga hea tunde. Samuti oli nii paeluv üldkogu nõupidamisel kuulata, kuidas riigikohtunikud omavahel otsuste tegemisel iga otsuse punkti juures arutlevad ja argumenteerivad.

Kõike eelnevat silmas pidades soovitan kindlasti Riigikohtusse praktikale kandideerida. Soovitan praktikale tulles võimaluse korral osaleda iga kolleegiumi nõupidamisel vähemalt korra, kuivõrd kõik kolleegiumid on omanäolised ning arutelud erinevad ja huvitavad.