Praktika jooksul sai mulle selgeks, et töö Riigikohtus on justkui pusle kokkupanemine – iga olukord on uus, kuid lõpuks peavad kõik tükid ikka kokku sobituma. Riigikohtunike lauale jõuab vähe asju, millele on kindel vastus teada. Isegi, kui alguses tundub, et õiguslik küsimus on kergemate killast, ei saa seisukoha võtmisel tähelepanuta jätta otsustuse laiemat mõju ja tagajärgi. Praktikandina oli arendav näha, kui soravalt ja läbimõeldult riigikohtunikud oma seisukohti esitavad ning argumenteerimiskunsti valdavad. Arvestades lahenditega kaasnevaid põnevaid õiguslikke debatte ja taustalugusid, saab täielikult nõustuda Riigikohtu esimees Villu Kõve tabava märkusega, et mõned Riigikohtu lahendid vajavad eraldi kommenteeritud väljaannet.

Riigikohtunike põhjalikkus ei piirdu sisuliste küsimustega, sest igat lahendisse kirjapandavat lauset ja mõtet lihvitakse detailideni. Tulevaste tõlgenduste seisukohalt on määrava tähtsusega, kas sõnastusse saab kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu kehtestamisest keeldumise alusena kirja „võimeline“ või „suuteline“. Seega võib lause tähenduse teiseks muuta esmapilgul väheoluline sünonüüm või ka sidesõna. Nõupidamistel tekitas minus suurt imetlust riigikohtunike võime lugeda teksti ülima tähelepanelikkuse ja heas mõttes tähenärija pilguga, et märgata väiksemaidki kirja- ja loogikavigu. See on kahtlemata üks olulisemaid tähelepanekuid, mille Riigikohtust kaasa võtsin.

Isegi, kui Sa ei näe oma tulevikku kohtusüsteemis, on praktika Riigikohtus erakordne kogemus. Ühest küljest avaneb Sul võimalus suureks erialaseks arenguks, teisest küljest on väga inspireeriv kasvõi lühikest aega töötada külg külje kõrval Eesti parimate juristidega. Ainult Riigikohtus on võimalik näha, kuidas sünnivad lahendid, mida uurivad põhjalikult nii ülikooli esmakursuslased kui ka õigusmaailma tipptegijad. Praktika Riigikohtus seab sihi silme ette ning loob standardid, mida heaks juristiks saamise teekonnal järgida.