Läbisin magistriõppe esimesel aastal praktika Riigikohtu kriminaalkolleegiumis. Minu juhendajaks oli Margus Mõttus, kelle suunamisel sain kätt proovida nõuniku töös.

Praktika oli minu jaoks äärmiselt väärtuslik. Sain terve praktika vältel tegeleda puhtalt juura küsimustega, mis olid intellektuaalselt väljakutsuvad ning sain aru, et nõuniku töö on palju põnevam kui see välja paistab. Mulle meeldis väga, et sain arvamusi kirjutada enda nime alt, kuna see lasi mul tunda vastutust, mida näiteks büroopraktikatel niivõrd palju ma varasemalt tundnud ei ole. Lisaks sain kahel korra kirjutada ka lahendeid – see oli väga väljakutsuv ja põnev kogemus, sest isegi, kui konkreetne õiguslik küsimus ei ole eriti keeruline, peab otsuse kirjutamisel iga sõna ja rõhuasetuse läbi mõtlema, et vältida valearusaamu. Praktika jooksul sain juhendajalt ka pidevat tagasisidet, mille tagajärjel tundsin, et olin praktika lõpuks võrreldes praktika algusega tõesti edusamme teinud. Kõige kasulikum oskus, mida õppisin, oli see, kuidas eristada oluline ebaolulisest ning kuidas kirjutada teksti, mis küll edastab kogu olulise teabe, kuid on samas kontsentreeritud.

Samuti nautisin väga erinevaid nõupidamisi, kus pea igal korral praktikantidele sõna anti. Õhkkond Riigikohtus oli ääretult soe. Võiks arvata, et kuna tegemist on suure ja uhke riigiasutusega, siis on näiteks kohtunikega hirmus suhelda, kuid nii see ei olnud. Kõik kolleegid suhtusid meisse, kui täisväärtuslikesse tiimiliikmetesse ning küsisid alati ka meie perspektiivi.

Praktika vältel avanes meil ka võimalus näha Riigikohtu avalikku istungit ning käia üldkogu ja erikogu nõupidamistel. Avalikku istungit oli kuidagi eriti huvitav vaadata olukorras, kus olen ise samal ajal siin praktikal ning samuti oli põnev näha arutelu eri õigusvaldkondade esindajate seas üldkogu ja erikogu nõupidamistel.

Soovitan praktikat Riigikohtus kahe käega kõigile tudengitele!