Minu kuuenädalane praktika halduskolleegiumis kujunes nii toredaks ja meeldejäävaks, et pole sugugi lihtne seda lühidalt kokku võtta. Praktikante usaldati ja hoiti – meie töölauale anti heas mõttes parajaid pähkleid ja samas pakuti piisavalt tuge ja toetust, et neist jagu saada. Põnevate praktikapäevade jooksul saime teha tööd, avastada maja, külastada eri kolleegiumide nõupidamisi, veeta aega kaaspraktikantide seltsis, käia koolitustel ja teha palju muudki. Peaaegu et sürreaalne oli näha, kuidas valmivad lahendid, mis avaldavad olulist mõju nii konkreetsetele isikutele kui kogu ühiskonnale. Riigikohtus töötavad inimesed olid ülimalt sõbralikud ning leidsid alati aega, et praktikante kaasata!

Praktikast jäi mulle meelde tunne, et just siin ja praegu langetatakse päriselt otsuseid. Hetkekski ei tohi jätta millessegi süvenemata – üksainus lause või sõna kohtulahendis võib kellegi elukorraldust täielikult muuta. Mäletan eredalt üht pärastlõunat, kui lugesime eelmise nädala jooksul halduskolleegiumis koostatud loaarvamusi. Nukraks tegi see, et üsna vähe leidus nii-öelda puhtalt õiguslikke küsimusi – paljude asjade puhul oli tunda, et näiliselt lihtsa kohtuvaidluse taga peituvad tõsised sotsiaalsed probleemid. Kohus saab teha ära palju, kuid on väga oluline, et haridusse, ennetustegevusse, sotsiaalhoolekandesse ja rehabilitatsiooni panustaks kogu riik ja ühiskond.