Praktika jooksul sain kätt proovida kohtunõuniku igapäevatööga. See pole ju muud kui lugemine ja kirjutamine: kohtuotsuste, menetlusosaliste seisukohtade, taustainfo lugemine või arvamusküsimustike ning kohtulahendite tekstide kirjutamine. Pealegi opereeritakse selles kolleegiumis peamiselt kahe seadusega. Pealtnäha kõlab väga lihtsalt, aga ajapikku selgus, et ainuüksi ühe üldkogu kohtuotsuse lõigu kirjutamine võib võtta päevi, kui 19-liikmelises üldkogus on vähemalt neli erinevat moodust probleemi lahendamiseks ja veel rohkem eriarvamusi, kuidas seda ikka täpselt teha. Avaldatav lahend peab olema lõpuks kõigile meelepärane.

Minu peamisteks ülesanneteks oligi värskelt kohtusse jõudnud taotluse kohta arvamusküsimustiku koostamine ning koos juhendajaga erinevate lahendite sõnastuse muutmine, täiendamine ja parandamine vastavalt riigikohtunike suunistele. Päris praktika alguses sain koguni proovida ühe lühema lahendi teksti koostada. Praktika üllatavaimaks osaks sai kindlasti see, kui käimasoleva menetluse tarbeks tuli süveneda lähiriigi kirikute ajalukku ning otsida sealt sarnasusi ja erinevusi Eestis toimunuga.

Lisaks töistele tegemistele sain praktikaperioodil osa ka muudest toredatest ja kasulikest tegevustest, mis sellal Riigikohtu seinte vahel aset leidsid. Ühel õhtul mängisime Riigikohtu töötajatega lauamänge, teisel päeval sai ehtida kuusepuud ja juua glögi ning kolmandal päeval võtta osa kohustuslikust tuleohutuskoolitusest.

Riigikohtus veedetud aja jooksul õppisin, kuidas igal sõnal, mis lõpuks lahendisse jõuab, on suur kaal. Martin Kreutzberg ei väsinud kordamast, et lahendi teksti kirjutamisel on kõige olulisem leida tasakaal: tuleb ära tunnetada, millal on põhjendatud piisavalt, kuid samas mitte end üleliigsega auku kaevata. Jään nüüd põnevusega ootama viimasel praktikanädalal arutatud otsuste avalikustamist.